torsdag 22. desember 2016

Miks ma oma kuuse odava plastmassiga ehtisin?!

    Üle mitme mitme aasta võtsin oma kootud kuulid välja. Riputasin isegi mõned kuuse otsa ja teispidi korjasin maha. Noo vot ei taha, rohmakad ja rasked ja tuli meelde kuulide loomislugu, kus kõik juskui arust ära läksid ja igalpool muud ei näinudki, kui ainult kootud kuule ja neist hullunud inimesi (kaasaarvatud ise). Seega kuulid läksid jälle karpi tagasi! Jah, võib olla kunagi tuleb nende aeg...


  Järg jõudis heegeldatud lumehelveste kätte. No kaua võib. Silm on nendest väsinud ja ütleme, et eks nad ole juba natuke amortiseerinud :) Pole enam nii säravad, tahaks vist saada pesemist, aga kes viitsiks selle hunniku uuesti vormi ajada. Seega läksid karpi tagasi.


  Tegelikult on selle aasta nulg nii kauni võraga nagu perfektselt pügatud hekk ja ehteid pole võimalik riputada.

  Elektrilambid olid juba eelmisel aastal viimase vindi peal, põlesid siis kui ise tahtsid. Tuli uued osta. Ostsin topelt rohkemate lampidega ja kui olin vaid paar meetrit ümber puu mässinud, siis sain aru, et pingutasin veidi üle:) Kuusk särab hullult, muud valgust polegi tuppa vaja ja ehteid pole üldse näha. Panin siiski mõned odavad ja kerged plastmassist kuulid, sest need ei vajutanud oksi tagurpidi. Paar lemmikut ka, rebane ja paar kana:)
 





Ingen kommentarer: